 Muhto ovdal go nu guhkkás joavdá , de hálida vuos ahte turistat meattá jođidettiin bisánastet ja besset bálvalit astoáigeberoštumis . 
 – Mun jáhkán turistat moitet go buot lea nu divrras Norggas . 
 Dábálaččat Eurohpás , ovdamearkka dihte Hollánddas ja Duiskkas bohtet eanemustá turistat Sápmái ja maiddái Asias , nu go Jáhpanis . 
 Turistat eai oru vátnán vaikko lea unnán guolli . 
 Gunn-Britt Retter muitala ahte mearrasámit šaddet dego turistat iežat guovlluin . 
 Suoma bealde fas beroštit fitnodatoagguma birra , dahje turisma oagguma , ja balahit ahte unnit turistat dagahit unnit dietnasa Suoma davvi giliide , muitala son . 
 - Fránskka turistat eai geahččal veháge hupmat baikkalaš giela ja sii árvvoštallojuvvot leat heabuheamit ja čeavlát . 
 Dal šadde Fránskka-turistat váivvimussan , ja vearrámusat Europas . 
 Diibmá gis ledje kinnalaččat geat šaddet dat turistat geaidda olbmot oaba máilmmis liikojit heajumusat . 
 Buot bivnnuheamos turistat bohtet Japanas , dan jagi maid nugo diibmá . 
 USA turistat gis rámiduvvojit go sii geahččalit hupmat baikkalaš giela ja go sii vuhtii váldet rávvagiid ja go sii liikojit gávpošit . 
 Das livččii ávkki buot gieldda fitnodagaide , go turistat bohtet de maiddái johgáddái ja livččet geavahit min fitnodagaid bálvalusaid . 
 Ja turistat fitne . 
 Fearánii gulla vel , ahte turistat ledje suopmelaččat ja ledje bisanan beaivelottiid bivdit . 
 Pyramidaguovllu birra lea áidon ja dohko eai beasa go turistat geat ostet bilehtaid . 
 Turistat bohtet miehtá máilmme geahččat fáhkaniid ( spekkhogger ) , mat čuvvot sallihit dáidda vuonaide . 
 Turistat vázzet gulul ruoktot maŋŋilgaskabeaivvi maŋŋil go beaivvi leat láikkohallan sáttogáttis , maid beakkán mátkoštangirji Lonely Planet lohkká leat okta máilmme čábbámusain . 
 – Jahkan go turistat unnot de maid gávpejohtolat unnu . 
 Eanet ahte eanet turistat hálidit dakkár luomu gos vásihit dan earenoamáš luonddu dáppe . 
 Gielda , hotealla ja eará diekkár lágádusat vikkahit , ahte turistat galggaše liikot Kárášjohkii ja boahtit márkanastit deike . 
 Veahkehitgo turistarávnjjit giliid ássiid buoret eallindássái dahje dulbmetgo turistat veagal sin botnái ? 
 Son geassá das buohtalasvuođa das mearraoaggumii , mas ovdal besse olgoriikka turistat váldit juohkehaš 30 kilo guollefilèa rastá riikaráji . 
 Stuorragoahti han lea earonomáš fearán turisttaide , dákkar báikki eai leat goassege ovdal vásihan , ja lea áidna boradanbáiki maid turistat duođai muitet maŋŋá  go leat mátkkoštan , muitala Gundegjerde . 
 Jus turistat leat čuorbbit čálahit guoli , de šaddet vel eanet gilot . 
 Turistat besse váldit 25 kg olggos riikkas . 
 Ii leat dušše dorski maid turistat bivdet ja váldet ruoktot . 
 Ii leat dorski maid turistat vuohččan válljejit . 
 – Danne dákkaráš geassebuvddat leat dehálaš vuogit ávkkástallat turistain ja turistat leat maiddái duđavaččat , go fitnejit juoidá maid doalvut ruoktot dahje skeaŋkan oahppásiidda dullejažžan . 
 Oahpái-Hánssa-Nilla , Nilla Guttorm maid lei dalle das ja son čuožžilii rohtii buvssaid bajás ja dajai : - Galgabehtet oaidnit , ahte ii mana guhká , go máddin boahtán turistat lohket midjiide : « Manin dii lehpet cehken fatnasa su gáddái . 
 Ii leat ávki dušše čohkkát ja vuordit ahte turistat galget ieža bisanit Lákkovutnii . 
